Kuna meil on km'eid vaja siis tuleb ca' 500km trassi sõita. Ilma vahelduva eduga, vihma, päikest, tuult. Trass iseenesest on lihtne sõite kuna Peterburg-Murmanski trass on esiteks väga heas korras ja teiseks liiklust on ikka üli vähe võrreldes eelmise aasta trans siberianiga. Alguses oli plaan et jääme ööbima Kem'i kuna eelmises ööbimiskohas Malaja Medveshkas töötanud Sergei soovitas oma sõpra seal. Kui aga Kem'i jõudsime siis saime aru et see linn pole meie jaoks. Käisime läbi ka nn. kuurortist kust lähevad laevad Solovetsi saartele. Sinna aga meie plaaninud minna. Praamisõiduaeg pidi olema 3h ja maksis välismaalasele 800RUR. Tegime seal jubedas kuurortis kompleks lõuna ja panime tagasi trassile. Ööbima jäime trassist mitte kaugele olevasse jõekese äärde mis oli paksult karusid täis. Nimelt on osadel meist paaniline hirm karudega kohtuda. Selle eest on lõkkemeister alati omast käest võtta. Tiit pani ka oma tehnika kokku millega kala nõudma hakata. Ei läinudki kaua kui purikas landiotsas oli. Tugevasti küll alamõõduline aga pildistamiseks käes. Aga kalake kavaldas üle ning hüppas konksu otsast minema. Tõnul õnnestus põgenemine ka pildile saada. Lasime ka ühe suure apsu sisse. Nimelt poes käies võeti ainult 0,7 Zeljonaja mis oli selgelt alla normi. Tõotasime endile et seda rohkem ei juhtu....
Kuna saime varakult ahjupeale siis hommikul jälle ratastele ja edasi. Kandalaksha on mereäärne linnake mis jättis suhtkoht sümpaatse mulje. Tegime ostud õhtusöögiks, võtsime kütust Statoilist ja burksid lõunasöögiks. Jätkasime teekpnda Umba peale kuna mäletasin, et Kola Travel soovitustest et nende grupid ööbivad just seal. Tee kulges mööda Valge mere rannikut mida mööda oli väga kena sõita. Asfalt teekate ja üllatavalt heas korras.
Umbasse jõudes sõtsime kohe linna sisse ja uurisime kohalike käest kus võiks Tur.baza asuda. Kõik rääkisid et minge sinna taha küla otsa seal mere ääres. Sõitsime edasi kuniks jõudsime vene sõjaväeossa. Teadas eelnevalt et kui välismaalane sinna satub siis on kartulakoorimis lugu kohe. Pöörasime ruttu ringi ja minema. Leidsime veel pioneeri laagri aga tur. baazat seal ei olnud. Kuna linn oli järjekordselt täiesti mõttetu siis otsustasime et võtame veel bensukast paagid kanistrid täis ja paneme edasi. Bensiinijaamas tuli meie juurde veel tädike et kas me kodumajutust ei soovi. Mõtlesime et väga vahva idee sealkandi inimestega kodustes tingimustes suhelda. Leppisime kokku et kohtume 34km Umbast edasi tee ääres.
Jätkub....
No comments:
Post a Comment