Hommikul saime päris varakult jalgele kuna Tõnu millegipärast oli juba üleval koos kukega.
Pikalt ei mõeldud, laager kokku ja ratastele. Võtsime suuna Suojärvi peale. Tee läks kohe kruusaks ja üli mõnusaks. Samad kiired kurvid, üles-alla, paremale vasakule ja niimoodi koguaeg. Kui eile tundus asfaldil 80km/h kiire siis sõit läks nii mõnuskaks et ei saanud arugi kui kiirus juba 100km/h ja pealegi. Väikesed trampliinid mis viskasid kogu ratta oma pasaga lendu!!! Üli äge!!! Suojärvilt võtsime kursi Porosozero peale. Tee läks veel väiksemaks aga seal tulid välja vastikud teravad kivid mis raskele rattale hästi ei mõju kohe kindlasti. Jarko aga suutis üleskorjata tagarattasse ainukese naela teepealt ja mis loomulikult lõpetas tema ratta siselohvi koostöö. Ettenägelitkult vahetasime lohvi ja sõit võis jätkata. Tee möödus soode/rabade vahelt kus tekkis tunne et kui nüüd teepealt peaks välja lendama siis sealt enam ratast küll kunagi kätte ei saa. Mingil muul peatusel suvalises kohas suvalisel metsavahel, kus lähimat küla polnud vähemalt 15km raadiuses, kuulsime laulu meie poole tulevat. Ise mõtlesime et vaat kui kena, saame peole. Siis ilmus kurvi takka välja seltskond usulisi, ristid kõige ees, keskel kanderaamil alter ja hunnik tegelasi veel ja laulud kõigil suus. Ja muudkui astusid edasi ei tea kuhupoole. Päris friiki ole see vaatepilt.
Jõudsemige Medvezhogorski. Nägin teeääres puhkekeskuse silti kuhu plaanisime sööma tulla.
Väga bueno koht, puhas männimetsa, mustikate Oonega järve ääres. Palkmaju täistopitud aga stiilselt. Tegelevad siin alates puhkamise, kalapüügi korraldamise, atv rendi jms.
Hinnad väga mõistlikud. MEDVESHKA puhkekeskus.
No comments:
Post a Comment