Tee kulges enamasti mööda jõepõhja. Täielik teine maailm mida ma jällegi kogesime. Tee lookles mäegurude vahel, palju kive, veesilmad, pehmemat liiva-kruusa segu aga millised vaated. Täiesti nagu oleksime täiesti teisel reisil. Vastu oli tulemas palju matkajaid kes kogu seda teed kahel jalal tegid. Kuna ilm oli super siis need vaated, päikese peegelduses mäed jätsid ikka väga fantastilise mulje. Ei läinudki kaua kuniks jõudsime sinna baasi. Baas on avatud 5 kuud aastas (oli vist) Ühesõnaga suvel ja siis talvel kui sinna saab vezdehodiga või siis saaniga. Paksu lumelörtsiga sinna ei saa kuna ei ole võimalik millegiga läbida. Pärast baasi pealiku Mishaga oli jutuks et on juhtumeid kus nad lähevad jala sinna. Palju õnne!
Tegemist oli siis vana sõjeväeaegse laagriga mida nüüd päästjad opereerivad. Kuna see kant on väga populaarne matkajatele siis ikka aegajalt tuleb seal ka neil tööd teha. Kohapeal on siis vanad hooned kus on pliidid/narid see ja ka modernsema hotelliga. a'la 20 toaga. Võimalus on ööbida nostgalgia hõngulised komando majakses 250RUR öö võis siis 1500RUR hotellikeses. Kuna esmane suhtumine hotellis oli suhtkoht jahe meie suhtes siis jäime kindlaks et seda raha me neile ei anna ja rentisime endale ka imekspandava majakese. Panime ahju tule alla et saapaid kuivatada, tellisime veel misha käest sauna mis oli imekauni veega jõeääres ja seadsime sammud hotelli poole et oma õhtuse normi kätte saada. 300RUR komplekse õhtusöögi eest sai korralikult kõht täis ja siis saunatama kus juttu jätkus kauemaks.
Mishaga sai veel räägitud maast ja ilmas. Nimelt tal Kohtla-Järve sugulasi täis ja pidavat talle kohe-kohe külla tulema. Samuti et vot ei mäleta mis aastal, oli tehtud sealsamas mäegedes tuuma katsetusi. Pärast valati mäele betoonist plomm ette ja asi sealtmaalt. Väidetavalt pidid norrakad iga aasta käima mõõdistamas radiatsiooni ja tulemused pidid olemas alla normi. Muidugi arvestades vene värki siis kas see päriselt ka nii on, ei tea. Pärast ise mõtlesime olles saunas korduvalt mulistanud jõevees siis ilmselt hakkavad Tõnul juuksed kasvama ja meil kukkuma.....
Hommikul ärgates meie õnneks jällegi päike paistis, lootsime et ööga on ahjupeal kuivanud saapad mõnusad aga pistsimeikka oma jalakesed niisketesse, haisvatesse saabastesse. Nüüd siis tagasi tuldud teedpidi Kirovskisse, paagid täis ja täpiks Murmanskisse.
No comments:
Post a Comment